NÄIDENDID
Vadi kirjutab näidendeid teatriga arvestades ning teadmisega, et valmis on tekst siis, kui see on laval – teatril peab vaid olema julgust tema unenäoilma siseneda.
Draamatekstide kirjutamist eelistab Vadi põhjusel, et neis on enam elusust.
Vadi näidendite tugevuseks on oskus segada fantaasiamaailma ja argipäeva, mille tulemuseks on soe absurdne huumor. Autorina leiab ta, et kõik ongi üks – elavad ja surnud, inimesed ja unenäoilm. "Inimesena olin ma toona selline heatahtlik noormees, kes püüdis kõike ja kõiki mõista, mõtlen siinkohal näitlejaid. Nüüd ma olen aru saanud, et see, et sa oled näitlejatega muhe või muidu tore mees, ei ole lavastuse seisukohalt absoluutselt vajalik. Tähtis on tulemus."Kuidas Urmas Vadi seda ometi teeb? Võtab lood elust enesest, miksib sinna pööraseid fantaasiakilde, kiikse ning valgemat ja mustemat huumorit. Võtab kaunitari – Helena Merzini – ja koletise – Rein Paku – ning laseb neil kitsasse koridori kinni kiiluda nii, et magnetite kahe pooluse töölehakkamiseks, mis on vadiliku inimuuringu lähtepunkt, on efektne lähikontakt toimunud.
Draamatekstide kirjutamist eelistab Vadi põhjusel, et neis on enam elusust.
Vadi näidendite tugevuseks on oskus segada fantaasiamaailma ja argipäeva, mille tulemuseks on soe absurdne huumor. Autorina leiab ta, et kõik ongi üks – elavad ja surnud, inimesed ja unenäoilm. "Inimesena olin ma toona selline heatahtlik noormees, kes püüdis kõike ja kõiki mõista, mõtlen siinkohal näitlejaid. Nüüd ma olen aru saanud, et see, et sa oled näitlejatega muhe või muidu tore mees, ei ole lavastuse seisukohalt absoluutselt vajalik. Tähtis on tulemus."Kuidas Urmas Vadi seda ometi teeb? Võtab lood elust enesest, miksib sinna pööraseid fantaasiakilde, kiikse ning valgemat ja mustemat huumorit. Võtab kaunitari – Helena Merzini – ja koletise – Rein Paku – ning laseb neil kitsasse koridori kinni kiiluda nii, et magnetite kahe pooluse töölehakkamiseks, mis on vadiliku inimuuringu lähtepunkt, on efektne lähikontakt toimunud.
- 1999 "Varasta veel võõraid karusid" - Tegu on kelmika ja suisa kriminaalseks kiskuva looga perekonnast, kes ühel päeval seisab silmitsi röövlitega. Viimaste huviorbiiti on sattunud peretütre mänguasjad ja seda mitte juhuslikult - mängukaru kõhtu on peidetud pere poolt auto ostmiseks kõrvale pandud säästud... Politsei kõrval asub asja uurima ka võlur ja ootamatusi jagub kogu selle seikluse vältel parasjagu.
- 2000 "Lendav laev(Havi käsul)" - Vene muinasjuttude aineline näidend.
- 2002 "Kohtume trompetis" - kolm üle keskea kolmikust õde on põgenenud hooldekodust ja seadnud end sisse Läti piiri lähedal ühes kanakuudis. See on koht, kus nad saavad peaaegu segamatult kolmekesi koos olla. Sest mitte keegi mitte kunagi ei ole olnud suuteline Eliisabeti nägema. Sellest ka konfliktid hooldekodukaaslastega ja kolme õe põgenemine. Hooldekodust tuleb õekestele järele sotsiaaltöötaja Paul, kel on kindel plaan õed hooldekodusse tagasi toimetada. Juhtub aga teisiti. Saabub ka teine külaline - senjoor Hansen oma imetabaste võimetega, kelle tulekut on alati salaja oodatud. Võib hakata juhtuma imesid. Võib tekkida küsimusi - millest säärane sisemine veendumus? Kas tõesti on mõnel inimesel võime näha midagi, mida teised ei näe? Või on see pelgalt deemonlik kius ja varjud koopaseinal? Ja kas me võiksimeaktsepteerida inimesi ja maailmu, mida me ei näe ega tunne?
- 2003 "Kadunud kosmoses"
- 2005 "Elvis oli kapis!"- Elvise majamuuseumis töötavad kolm Elvis Presleyt. Ühel ilusal päeval astub aga nende riidekapist tuppa kodanik S, kes on unustanud, kes ta on, mis tööd ta aastaid tegi, ja üldse kõik, mis talle kunagi nii tähtis oli. Aga kas talle saabki midagi meelde tulla?Ehk ongi nii lihtsam, sest siis ei pea tundma süüd, et ta elab kellegi teiseelu? Või on teda aastaid oodanud üks naine, kes teab, kes ta on ja olema peab. Ja kui see viimaks teada saada, siis mida selle teadmisega peale hakata? Tõde teavad ainult mängukarud, kes on aga vaiksed ja salapärased. Urmas Vadi räägib näidendist SIIN
- 2006 "Inimene, mängi!" - Psühhiaater otsustab luua oma kliiniku, kus ta vastavalt oma meetoditele proovib patsiente ravida ja leida neis uus, mängiv inimene.
- 2007 "Ballettmeister ja neli rahvavaenlast" - Tegevus on täiesti ajalooline: üks tähtis tegelane on Konstantin Päts, kellele keskenduvad pikad stseenid Tallinnas ja Kaasani vaimuhaiglas. Tegevuse aeg on aasta 1940, mis näib kuidagi sujuvalt venivat aastake hilisemale ajale, sest Moskvas toimuvates stseenides on juttu rindele saatmisest. Aga kogu see ajaloolisus on fantaasiarikkalt tinglik.Teosel on täiesti olemas peategelane – Tallinna tuletõrjuja Erik. Erik on väike inimene, kelle ajalookeerisesse paiskab suur juhus, mis paneb mehele selga Tahkuranna rahvarõivad ja saadab koos kolme kaaslasega Moskva rongiga itta ellu viima tähtsat missiooni. Tegevus leiabki lisaks Tallinnale aset Moskvas ja Kaasanis. Hoogsalt ja lustlikult. Kogu mäng käib selles nihestatud võtmes
- 2010 "Peeter Volkonski viimane suudlus" - Lugu kahest näitlejast: üks juba vanem, mees, teine noor ja naine. Neil on kahepeale üks lugu. See lugu on nii selge, nad teavad, mis lugu see on, kuidas ja miks seda jutustada; milline peaks olema nende etenduse lava, muusika, valgus, kostüümid, publik. Aga mida teha siis, kui ei ole tekkinud, ja näib, et ei tekigi, võimalust seda lugu jutustada.
- 2011 "Rein Pakk otsib naist" - Tegemist on romantilise komöödiaga, kust glamuur, vallatud suudlused liftis, maasikad hulpimas šampanjaklaasis, piknik päikesetõusu ja lummava vaatega alla orgu on kadunud. Jääb järgi vaid ühe mehe ja naise lugu.
- 2011 "Minu isa 20 aastat hiljem" - kuuldemäng SIIN
- 2012 "Rudolf Allaberdi testament" - Näidendis hakkavad kumama küsimused - kuidas elada õigesti, mis on meie põhiväärtused, sest ükski inimene ei peaks elama ja surema pimedas ja üksi. Aga kuidas ikkagi läheb ühe inimese elu nii, et sa elad näiteks oma naisega ühes korteris, aga ei räägi ega kohtu temaga. Ja miks üks inimene, kes on olnud kunagi näitelajna tipus, jääb korraga üksi ja kogu maailm akna taga näib nagu vana mälestus. Kuidas püsida elus? Rohkem lugemist SIIT
- 2012 "Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel" - Näidend räägib parimatest püüdlustest ja nende ebaõnnestumisest – inimlikult tähtsast ja igavesest. Tüki peategelaseks on piibelliku nimega hulluarst Johannes, kes püüab oma privaatses raviasutuses kunstirahvast vaimselt järele aidata. Ilmuvad esimesed patsiendid Kirjanik ja Luuletaja, kes Jonanneselt abi paluvad. Jüngrite hulk täieneb veelgi, moodustades lõbusa intellektuaalide loomaaia.
- 2012 "Tagasi Eestisse" - Johnil oli tunne, et teda aetakse kellegagi segamini. Ta oli seda lapsest saadik kartnud; koolis, kui anti tagasi tunnikontrolle ja kontrolltöösid ja kui ta oli saanud näiteks viie või nelja, siis vahel tundus talle, et see ei ole tema töö, see ei ole tema käekirigi, kuigi muidugi oli; lasteaias, kui ema või isa talle järele tulid, kartis John, et tema asemel võetakse kaasa keegi teine. See tunne, et sind aetakse segamini ja oma sisemuses seisad sa ikka kuidagi kõrval, kusagil alternatiivses Balti ketis, valdas Johni siis ja ka nüüd. Kokkuvõtte sellest leiab SIIT