KIRJUTAMISEST
Maarja eelistused kirjutamises
"Tegelikult meeldib mulle eriti kirjutada dialoogi. Kirjanduslik maailma loomine on üldse nauditav, aga dialoog on justkui elusolendi loomine, maailma loomise kõige huvitavam osa. Vahel pärinevad dialoogid päris suures ulatuses mällu salvestatud materjalist. Nagu enne öeldud, naudin kirjutamise puhul ka mõtet, et teksti hakkab keegi teine lugema."
Tee kirjutamiseni
"Õppisin päris pikalt muusikat. Ja üsna noorukesena tahtsin saada filmirežissööriks. Aga suurem osa tulevikumõtteid on olnud seotud loominguga ja osalt Aga suurem osa tulevikumõtteid on olnud seotud loominguga ja osalt tuleb see kindlasti kasvukeskkonnast. Nägime lapsena enda ümber palju loomeinimesi, kes tundusid lahedalt vaimukad ja iroonilised, kuigi oma loomepretensioonides vahel ka naljakad. Ilmselt mõjutas nende seltskond nii palju, et just kunstilooming hakkas paistma valdkonnana, kus saab ennast kõige täielikumalt teostada. Selline kunstikeskne tunnetusmudel sobib hästi ka mu edeva loomusega. Ja kirjutamine on siiski kõige mugavam maailma (taas)loomise viis. Kuna keel on väga avar meedium, saab materjalina kasutada põhimõtteliselt kõike."
Miks kirjutab just proosat?
Proosas saab laiemalt avada neid vastakaid impulsse ja ebajärjekindlaid hoiakuid, mis inimest nii või teisiti käituma panevad. Keelesündmuste asemel on seal rohkem inimeste sündmused, ja praegu tundub nendega ümberkäimine mulle atraktiivne. Olen seda meelt, et kõige parem tekst tuleb ikka sellest, mida oled ise läbi elanud, nii et tahaksingi iseenese lugusid üles kirjutada. Nihilistlikult, inimestele hoiatuseks ja lohutuseks.
Lugusid on talle meeldinud kirjutada juba lapsest saati. Neid välja mõelda ja oma elu materjali töötamine kirjanduseks.
Maarja jaoks on iroonia üks väheseid ausolemise võimalusi. Talle on alati irooniline väljendusviis olnud sümpaatne. Tähendab, et inimene ei pea ainuvõimalikuks ainult seda viisi, kuidas inimene ise seda näeb või neid kirjeldab. Annab märku sellest, et sinuolemise kõrval on võimalikud ka mitmed teised viisid. Püüab oma loomingus välja pakkuda iroonilisi maailmanägemise võimalusi, et mis ühtlasi on siirad ja taotlevad teatud asju siiralt ja tugeva tungiga aga teisal pakuvad ka nalja.
Pikemalt saab intervjuud lugeda SIIN
"Tegelikult meeldib mulle eriti kirjutada dialoogi. Kirjanduslik maailma loomine on üldse nauditav, aga dialoog on justkui elusolendi loomine, maailma loomise kõige huvitavam osa. Vahel pärinevad dialoogid päris suures ulatuses mällu salvestatud materjalist. Nagu enne öeldud, naudin kirjutamise puhul ka mõtet, et teksti hakkab keegi teine lugema."
Tee kirjutamiseni
"Õppisin päris pikalt muusikat. Ja üsna noorukesena tahtsin saada filmirežissööriks. Aga suurem osa tulevikumõtteid on olnud seotud loominguga ja osalt Aga suurem osa tulevikumõtteid on olnud seotud loominguga ja osalt tuleb see kindlasti kasvukeskkonnast. Nägime lapsena enda ümber palju loomeinimesi, kes tundusid lahedalt vaimukad ja iroonilised, kuigi oma loomepretensioonides vahel ka naljakad. Ilmselt mõjutas nende seltskond nii palju, et just kunstilooming hakkas paistma valdkonnana, kus saab ennast kõige täielikumalt teostada. Selline kunstikeskne tunnetusmudel sobib hästi ka mu edeva loomusega. Ja kirjutamine on siiski kõige mugavam maailma (taas)loomise viis. Kuna keel on väga avar meedium, saab materjalina kasutada põhimõtteliselt kõike."
Miks kirjutab just proosat?
Proosas saab laiemalt avada neid vastakaid impulsse ja ebajärjekindlaid hoiakuid, mis inimest nii või teisiti käituma panevad. Keelesündmuste asemel on seal rohkem inimeste sündmused, ja praegu tundub nendega ümberkäimine mulle atraktiivne. Olen seda meelt, et kõige parem tekst tuleb ikka sellest, mida oled ise läbi elanud, nii et tahaksingi iseenese lugusid üles kirjutada. Nihilistlikult, inimestele hoiatuseks ja lohutuseks.
Lugusid on talle meeldinud kirjutada juba lapsest saati. Neid välja mõelda ja oma elu materjali töötamine kirjanduseks.
Maarja jaoks on iroonia üks väheseid ausolemise võimalusi. Talle on alati irooniline väljendusviis olnud sümpaatne. Tähendab, et inimene ei pea ainuvõimalikuks ainult seda viisi, kuidas inimene ise seda näeb või neid kirjeldab. Annab märku sellest, et sinuolemise kõrval on võimalikud ka mitmed teised viisid. Püüab oma loomingus välja pakkuda iroonilisi maailmanägemise võimalusi, et mis ühtlasi on siirad ja taotlevad teatud asju siiralt ja tugeva tungiga aga teisal pakuvad ka nalja.
Pikemalt saab intervjuud lugeda SIIN
NOVELLID
- "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 - Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu. Raamatu kohta saab kuulata pikemalt SIIN
- "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 - Peategelastest kirjanikud, on mingil määral puntras oma isikliku eluga, neil pole päris õnnelikke suhteid. Niminovellis on mina-jutustaja koos oma partneriga Islandil puhkusereisil, aga see on selline väevõimuga koos olemise lugu, kumbki on teisest juba tüdinud. Kõik tegelased on moodsad üksikud linnainimesed, kes kõnnivad ühest suhtest teise, neil pole lapsi ega ole nad ka õnnelikud oma vabaduse üle. Kõikides lugudes juhivad need naised autot, selgi tundub oma tähendus olevat.
LASTELE
- "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 - Lustakas ja mõtlemapanev lugu puuvilju armastavast draakonist, kes ründab erinevaid puuviljariike, süües nende aiad lagedaks. Puuviljariigid panevad seljad kokku, et draakonit taltsutada, kuid hea lahenduse pakub välja hoopis väike poiss Eik.