SARNASUS KIRJUTAJATENA
Maarja Kangro ja Urmas Vadi said 2011. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna. Maarja Kangrole novelli „48 tundi” (Looming nr 2) ja Urmas Vadil novelli „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” (Vikerkaar nr 12) eest. Mõlema laureaadi jaoks oli see esimene kord Tuglase auhind saada ning mõlemad tunnistasid, et olid salajas seda juba aastaid ihalenud. Eriti rõõmustas laureaate tõsiasi, et sellise lühivormi nagu novell eest üldse auhindu antakse. "Asi ei ole Tuglases, vaid justnimelt selles novelliauhinnas. See ei ole määratud mingisuguse pikka aega tehtud töö eest või ühe raamatu eest, mis on ju ka väga lahe, vaid see ongi ühe novelli auhind, ongi üks lugu," ütles Vadi. Kangro rääkis, et jahtis juba viimased paar aastat seda auhinda ja mõtles, et ükskord peaks see talle tulema. "Nüüd on mul väga hea meel, et ta tuli. Ma arvan, et preemiate saamine on inimesele väga kasulik, soovitan neid saada ja soovitan juurde tekitada," märkis Kangro. Selle kohta on võimalik lugeda SIIN.
Mõlemad kirjanikud said ka 2011.aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad 2010. aastal ilmunud teoste eest: Maarja Kangro ilukirjandusliku proosateose "Ahvid ja solidaarsus" ning Urmas Vadi näitekirjanduse "Peeter Volkonski viimane suudlus" eest. Rohkem informatsiooni SIIN.
Lisaks sellele võtavad nad mõlemad aktiivselt sõna eesti kultuuri teemadel. Mõlema sulest on ilmunud arvukalt artikleid Postimehes, Eesti Ekspressis, Päevalehes meie ühiskonna valupunktide kohta, olgu see eesti film või kvoodiküsimused.
Kuna Urmas Vadi töötab Eesti Rahvusringhäälingus, siis on ta teinud ka raadiosaate Maarja Kangrost. Saadet saab kuulata SIIN.
Mõlemad kirjanikud on seotud ka teatrimaailmaga: Urmas Vadi sulest on ilmunud mitmeid draamateoseid ja Maarja Kangro on kirjutanud ooperitele libretosid.
Mõlemad kirjanikud said ka 2011.aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad 2010. aastal ilmunud teoste eest: Maarja Kangro ilukirjandusliku proosateose "Ahvid ja solidaarsus" ning Urmas Vadi näitekirjanduse "Peeter Volkonski viimane suudlus" eest. Rohkem informatsiooni SIIN.
Lisaks sellele võtavad nad mõlemad aktiivselt sõna eesti kultuuri teemadel. Mõlema sulest on ilmunud arvukalt artikleid Postimehes, Eesti Ekspressis, Päevalehes meie ühiskonna valupunktide kohta, olgu see eesti film või kvoodiküsimused.
Kuna Urmas Vadi töötab Eesti Rahvusringhäälingus, siis on ta teinud ka raadiosaate Maarja Kangrost. Saadet saab kuulata SIIN.
Mõlemad kirjanikud on seotud ka teatrimaailmaga: Urmas Vadi sulest on ilmunud mitmeid draamateoseid ja Maarja Kangro on kirjutanud ooperitele libretosid.
URMAS VADI MAARJA KANGROST
"Mulle Maarja Kangro väga meeldib. Minu meelest on temas koos kõik asjad, mis ühel väga heal kirjanikul olema peavad. Kõigepealt on ta kuidagi inimlik ja arusaadav. Ta kirjutab näiteks sellest, kuidas ta lõhub üht vana kappi, mis avaldab vastupanu. Ja samal ajal tunneb ta selle kapi ja kõigi asjade pärast, mis on kadumas, kurbust ja kaastunnet. Tal on isegi vanaksläinud piimast kahju.
Samal ajal on ta intertekstuaalne, tema tekstides on viiteid ja tsitaate, mida ta võib-olla ainult ise teab. Aga see ei häiri mind, sest loo jutustamise ja sõnastamise mõnu on tal kogu aeg olemas.
Kuna Maarja on naine, siis on ta ka naiselik, aga see pole mingi võbelev ohkamine hämaras toas, vaid tema naiselikkus on jõuline, isegi brutaalne ja agressiivne. Oma viimase kogu luuletuses ta kirjutab, kuidas ta tahab raamatukogus riiulite vahel maadelda.
Ühes oma jutus tõukab ta kuristikku ühe itaalia vanamuti, kes suhtub üleolevalt eesti kirjandusse. Kõigil netikommentaatoritel, kes arvavad eesti kirjandusest sama, mis itaalia mutikesed, tuleks olla ettevaatlik!" Võimalik leida SIIT.
Samal ajal on ta intertekstuaalne, tema tekstides on viiteid ja tsitaate, mida ta võib-olla ainult ise teab. Aga see ei häiri mind, sest loo jutustamise ja sõnastamise mõnu on tal kogu aeg olemas.
Kuna Maarja on naine, siis on ta ka naiselik, aga see pole mingi võbelev ohkamine hämaras toas, vaid tema naiselikkus on jõuline, isegi brutaalne ja agressiivne. Oma viimase kogu luuletuses ta kirjutab, kuidas ta tahab raamatukogus riiulite vahel maadelda.
Ühes oma jutus tõukab ta kuristikku ühe itaalia vanamuti, kes suhtub üleolevalt eesti kirjandusse. Kõigil netikommentaatoritel, kes arvavad eesti kirjandusest sama, mis itaalia mutikesed, tuleks olla ettevaatlik!" Võimalik leida SIIT.
MAARJA KANGRO URMAS VADIST
Kangro leidis teist laureaati iseloomustades, et Vadi tekste iseloomustab avatus ja otsingulisus, huumorimeel ja absurditaju, millega kaasneb leidlik situatsiooniloome. „Tema mängulisus näib olevat ajendatud pigem huvist inimese vastu kui formalistlikest taotlustest,” lisas Kangro. „Sümpaatselt elus hääl eesti kirjanduses, loodan talle suurt tulevikku.” Võimalik leida SIIT.
NOVELLIKOGUDE SARNASUS
1. Kummalised tegelased
Novellide peategelased on isikud, kes väljuvad tava mõttemaailmast, reageerivad üle. Urmas Vadi novellis "Somnambuul" näeb poiss tädil külas olles Ahjualust, kes varastab külmkapist toitu. Hiljem saadab psühhiaater ta haiglasse paranema. Novellis "Akt rannal" kujutab Roobert Lindeberg ette, et tal on naine nimega Liisa, kes kirjutab talle kirju. Tegelikult kirjutab ta need kirjad ise ja laseb isegi naiste lõhanõli peale. Samas novellis on mees nimega Meinhard Hanson, kes maalib. Roobert saab kohe aru, et need ei ole tema maalid, vaid maailmakuulsate kunstnike van Goghi ja teiste maalid. Lõpuks hakkab mees kahanema ja kaob üldse ära.
Maarja Kangro novellis "Külas" on Rocco, kes õpib haldjate keelt, või novellis "Glabro" üleni mustas kiilakas varas ehk karvutu võtab ära kunstinäituse ekspositsiooni ja seejärel tekitab Dianas hirmutunde.
2. Omapärased teemad
Mõlema kirjaniku novellide teemad on nii-öelda kiiksuga. Maarja Kangro novellis "48" tundi üritab naine meeleheitlikult rasestuda ning helistab läbi kõik enda sõbrad. "Impotent ja surm" püüab impotentne mees panna uskuma naist, et temaga on kõik korras ning varsti toimib kõik suurepäraselt. "Kunstimuuseumis" püütakse šokiteraapia abil tutvustada noortele kunstiklassikat. Urmas Vadi novellis "Vedur PT7589438" on Peetril imelik harjumus käia rongijaamas ning vaadata, kui täpselt rongid kohale jõuavad. Novellis "Pime jooks" on noorel poisil haigus, mida kutsutakse Nelson Prousti järgi pimedaks jooksuks. Poiss hakkab erinevate kuulsate inimestega kohtuma, kui ta saavutab jooksus hea tulemuse. Lõpuks ei huvita teda enam miski ja ta tahab ainult iseendas selguses jõuda: kes ja kus ta on.
3. Uni
Maarja Kangro novellis "Külas" tekitab unetus vihatunde, sest ümberringi on kassid ja vastikult lõhnav voodipesu, samas võib uni pakkuda kaitset hirmude eest novellis "Glabro", kus Joosepi lähedus aitab magama jääda ka Dianal. Urmas Vadi novellis "Somnambuul" toimubki tegevus unenäos ja novellis "Stoor Fisk" satub Salumaa kord Põhja-Rootsi väikesesse kalurikülla Raggsjöllenisse ja pärast teist unenägu Klooga-Randa.
4.Muusika
Maarja Kangro novellis "Impotent ja surm" kuulab mina-tegelane Bachi kantaate või "Päikesereisis" kuulab A. Arvo Pärdi "Fratrese". Urmas Vadi novellis "Vedur PT7589438" seostub Peetril rongijaama sõitva rongiga laul "Rongisõit". "Väärt kingades" kuulab minategelane vinüülplaati juudi rahvamuusikaga.
5. Seksuaalsust
Maarja Kangro novellides "Impotent ja surm", "Pornofilm", "48 tundi". Novellis "Impotent ja surm" veedab peategelane aega Adamiga, kes ihaldab teda, kuid voodis ei saa hakkama. Adam väidab, et Tema seal all kardab peategelast ega ole valmis kireks. Tegelikult on Adam hoopis impotent. Novellist "Pornofilm" veedavad peategelane ja Dario hotellis seksuaalselt aega ning äkitselt avastab peategelane, et ehitusmehed kõrvalt majast jälgivad neid. Nad ei tõmba esialgu kardinaid ette, sest see tundub loomulik protsess kahe inimese vahel. Kuid hiljem vajab Dario privaatsust. Novellis "48 tundi" üritab peategelane paaniliselt rasestuda ning seetõttu hakkab ta otsima omale sobivat kaaslast. Ta helistab oma meessoost tuttavatele ning otsib ka rannast, kohvikutest ja ööklubist ning leiab lõpuks oma sõbra ülikoolipõlvest. Kirg lõõmas nende vahel.
Urmas Vadi novellis "Akt rannal" kujutab Roobert Lindeberg ette, et tal on naine Liisa. Lõpuks tundbki kõik nii reaalne. Ja kirehoos ajab Roobert Liisa ühe majaelanikuga Elsa Viedemanniga sassi. Nad ratsutasid, kihutasid ja lendasid läbi Sahara kõrbe. Lindeberg tundis "Liisa" niiskeid huuli, imes neid. Ta avas "Liisa" särgi nööbid ja nad olid valmis kireks.
6. Kunst
Urmas Vadi novellis "Akt rannal" on Meinhard Hanson kunstnik. Kuigi ta maalid sarnanevad miskipärast maailmakuulsate kunstnike omadega. Tema ise seda aga ei tunnista ja väidab, et kõik on tema maalitud. Samal ajal oli Krakovi kunstimuuseumist maalid ära kadunud. Maarja Kangro novellis "Kunstimuuseumis" käib peategelane oma sõbraga kunstinäitusel maailma klassikuid vaatamas, lisaks sellele vaatavad nad ka esitlust, kus kunst on seotud ökoloogiaga ning milliseks võib maailm tänu sellele kujuneda. Novellis "Glabro" varastatakse Diana töö Kaksikheeliks ära. Selle tõttu teeb Diana valmis järgmise töö, et näha kas ja kui palju huvitab inimesi kunst, mis sisaldab raha.
7. Söök
Urmas Vadi novellis "Somnambuul" käib minategelase tädi juures Ahjualune, kes varastab külmkapist juustu, vorsti ja pasteeti. Isegi Eesti Rahva Muuseumist varastab Ahjualune leivakäntsaka. Maarja Kangro novellis "Suhkur" lähevad peategelane ja tema kaaslane tülli suhkru pärast, mis väidetavalt puudub korterist, kus peategelane elab. Lisaks sellele sööb Dario pidevalt kummikarusid ja peategelane käib igal võimalusel väljas söömas.
Novellide peategelased on isikud, kes väljuvad tava mõttemaailmast, reageerivad üle. Urmas Vadi novellis "Somnambuul" näeb poiss tädil külas olles Ahjualust, kes varastab külmkapist toitu. Hiljem saadab psühhiaater ta haiglasse paranema. Novellis "Akt rannal" kujutab Roobert Lindeberg ette, et tal on naine nimega Liisa, kes kirjutab talle kirju. Tegelikult kirjutab ta need kirjad ise ja laseb isegi naiste lõhanõli peale. Samas novellis on mees nimega Meinhard Hanson, kes maalib. Roobert saab kohe aru, et need ei ole tema maalid, vaid maailmakuulsate kunstnike van Goghi ja teiste maalid. Lõpuks hakkab mees kahanema ja kaob üldse ära.
Maarja Kangro novellis "Külas" on Rocco, kes õpib haldjate keelt, või novellis "Glabro" üleni mustas kiilakas varas ehk karvutu võtab ära kunstinäituse ekspositsiooni ja seejärel tekitab Dianas hirmutunde.
2. Omapärased teemad
Mõlema kirjaniku novellide teemad on nii-öelda kiiksuga. Maarja Kangro novellis "48" tundi üritab naine meeleheitlikult rasestuda ning helistab läbi kõik enda sõbrad. "Impotent ja surm" püüab impotentne mees panna uskuma naist, et temaga on kõik korras ning varsti toimib kõik suurepäraselt. "Kunstimuuseumis" püütakse šokiteraapia abil tutvustada noortele kunstiklassikat. Urmas Vadi novellis "Vedur PT7589438" on Peetril imelik harjumus käia rongijaamas ning vaadata, kui täpselt rongid kohale jõuavad. Novellis "Pime jooks" on noorel poisil haigus, mida kutsutakse Nelson Prousti järgi pimedaks jooksuks. Poiss hakkab erinevate kuulsate inimestega kohtuma, kui ta saavutab jooksus hea tulemuse. Lõpuks ei huvita teda enam miski ja ta tahab ainult iseendas selguses jõuda: kes ja kus ta on.
3. Uni
Maarja Kangro novellis "Külas" tekitab unetus vihatunde, sest ümberringi on kassid ja vastikult lõhnav voodipesu, samas võib uni pakkuda kaitset hirmude eest novellis "Glabro", kus Joosepi lähedus aitab magama jääda ka Dianal. Urmas Vadi novellis "Somnambuul" toimubki tegevus unenäos ja novellis "Stoor Fisk" satub Salumaa kord Põhja-Rootsi väikesesse kalurikülla Raggsjöllenisse ja pärast teist unenägu Klooga-Randa.
4.Muusika
Maarja Kangro novellis "Impotent ja surm" kuulab mina-tegelane Bachi kantaate või "Päikesereisis" kuulab A. Arvo Pärdi "Fratrese". Urmas Vadi novellis "Vedur PT7589438" seostub Peetril rongijaama sõitva rongiga laul "Rongisõit". "Väärt kingades" kuulab minategelane vinüülplaati juudi rahvamuusikaga.
5. Seksuaalsust
Maarja Kangro novellides "Impotent ja surm", "Pornofilm", "48 tundi". Novellis "Impotent ja surm" veedab peategelane aega Adamiga, kes ihaldab teda, kuid voodis ei saa hakkama. Adam väidab, et Tema seal all kardab peategelast ega ole valmis kireks. Tegelikult on Adam hoopis impotent. Novellist "Pornofilm" veedavad peategelane ja Dario hotellis seksuaalselt aega ning äkitselt avastab peategelane, et ehitusmehed kõrvalt majast jälgivad neid. Nad ei tõmba esialgu kardinaid ette, sest see tundub loomulik protsess kahe inimese vahel. Kuid hiljem vajab Dario privaatsust. Novellis "48 tundi" üritab peategelane paaniliselt rasestuda ning seetõttu hakkab ta otsima omale sobivat kaaslast. Ta helistab oma meessoost tuttavatele ning otsib ka rannast, kohvikutest ja ööklubist ning leiab lõpuks oma sõbra ülikoolipõlvest. Kirg lõõmas nende vahel.
Urmas Vadi novellis "Akt rannal" kujutab Roobert Lindeberg ette, et tal on naine Liisa. Lõpuks tundbki kõik nii reaalne. Ja kirehoos ajab Roobert Liisa ühe majaelanikuga Elsa Viedemanniga sassi. Nad ratsutasid, kihutasid ja lendasid läbi Sahara kõrbe. Lindeberg tundis "Liisa" niiskeid huuli, imes neid. Ta avas "Liisa" särgi nööbid ja nad olid valmis kireks.
6. Kunst
Urmas Vadi novellis "Akt rannal" on Meinhard Hanson kunstnik. Kuigi ta maalid sarnanevad miskipärast maailmakuulsate kunstnike omadega. Tema ise seda aga ei tunnista ja väidab, et kõik on tema maalitud. Samal ajal oli Krakovi kunstimuuseumist maalid ära kadunud. Maarja Kangro novellis "Kunstimuuseumis" käib peategelane oma sõbraga kunstinäitusel maailma klassikuid vaatamas, lisaks sellele vaatavad nad ka esitlust, kus kunst on seotud ökoloogiaga ning milliseks võib maailm tänu sellele kujuneda. Novellis "Glabro" varastatakse Diana töö Kaksikheeliks ära. Selle tõttu teeb Diana valmis järgmise töö, et näha kas ja kui palju huvitab inimesi kunst, mis sisaldab raha.
7. Söök
Urmas Vadi novellis "Somnambuul" käib minategelase tädi juures Ahjualune, kes varastab külmkapist juustu, vorsti ja pasteeti. Isegi Eesti Rahva Muuseumist varastab Ahjualune leivakäntsaka. Maarja Kangro novellis "Suhkur" lähevad peategelane ja tema kaaslane tülli suhkru pärast, mis väidetavalt puudub korterist, kus peategelane elab. Lisaks sellele sööb Dario pidevalt kummikarusid ja peategelane käib igal võimalusel väljas söömas.