TÕLKIMINE
Mitmekülgse tõlkijana on muu hulgas eestindanud Hans Magnus Enzensbergeri, Giorgio Agambeni, Kazuo Ishiguro, Andrea Zanzotto, Carlo Goldoni ja Bertolt Brechti loomingut.
Tõlkinud inglise, vene, saksa, itaalia keelest.
Tõlkinud proosat, draamat, luulet.
Mida tähendab Maarja jaoks tõlkimine?
"Tõlkimine oli alguses minu jaoks raha teenimise viis keskooli lõpul ja ülikoolipõlve algul. Mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem on mul võimalust olnud ise neid autoreid valida ja ma olen seda muidugi teinud niisuguse maailmavaate ja hoiaku, sümpaatsuse järgi. Võib seda öelda küll, et tõlkimine, ka nende autorite tõlkimine, kes ei ole tingimata 100% vaimusugulased, annab ometi mingisuguse lihvi igale kirjutajale. Soovitaksin vist igale kirjainimesel vähemalt mingisugust tõlkimiskogemust.Tõlkimine annab teatava empaatiatehnika, sest selle kaudu õpib kirjutaja sisse elama mitte ainult teise inimese hoiakusse ja maailmanägemisse, vaid seda kuidas kirjutaja kasvatab sellest mingitlaadi väljendused, ühesõnaga poed kirjutajale naha alla.
Need autorid, keda ise olen välja valinud tõlkimiseks, nendega on küll nii, et esmalt on see on olnud suur äratundmine, et keegi on mõelnud sarnaselt ehkki võõrast sellegipoolest hoiakult ja ideeliselt sama keelt. Teisalt on see omakorda mõjutanud mind ennast, see äratundmine, mida enam ma olen tõlgitava inimese maailma sisse elanud, seda enam olen avastanud uusi võimalus, kindlasti on sealt väga palju tulnud uut energiat, uusi ideid ja uusi mõtteid ka, mida saab ära kasutada. Tahaks öelda, et oleks kedagi otseselt plageeringud, uusi mõttesuundi olen avastanud, et olen enda loomingusse pannud."
Pikemalt saab saadet kuulata SIIN
Tõlkinud inglise, vene, saksa, itaalia keelest.
Tõlkinud proosat, draamat, luulet.
Mida tähendab Maarja jaoks tõlkimine?
"Tõlkimine oli alguses minu jaoks raha teenimise viis keskooli lõpul ja ülikoolipõlve algul. Mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem on mul võimalust olnud ise neid autoreid valida ja ma olen seda muidugi teinud niisuguse maailmavaate ja hoiaku, sümpaatsuse järgi. Võib seda öelda küll, et tõlkimine, ka nende autorite tõlkimine, kes ei ole tingimata 100% vaimusugulased, annab ometi mingisuguse lihvi igale kirjutajale. Soovitaksin vist igale kirjainimesel vähemalt mingisugust tõlkimiskogemust.Tõlkimine annab teatava empaatiatehnika, sest selle kaudu õpib kirjutaja sisse elama mitte ainult teise inimese hoiakusse ja maailmanägemisse, vaid seda kuidas kirjutaja kasvatab sellest mingitlaadi väljendused, ühesõnaga poed kirjutajale naha alla.
Need autorid, keda ise olen välja valinud tõlkimiseks, nendega on küll nii, et esmalt on see on olnud suur äratundmine, et keegi on mõelnud sarnaselt ehkki võõrast sellegipoolest hoiakult ja ideeliselt sama keelt. Teisalt on see omakorda mõjutanud mind ennast, see äratundmine, mida enam ma olen tõlgitava inimese maailma sisse elanud, seda enam olen avastanud uusi võimalus, kindlasti on sealt väga palju tulnud uut energiat, uusi ideid ja uusi mõtteid ka, mida saab ära kasutada. Tahaks öelda, et oleks kedagi otseselt plageeringud, uusi mõttesuundi olen avastanud, et olen enda loomingusse pannud."
Pikemalt saab saadet kuulata SIIN
LIBRETOD
Maarja Kangro on seotud ka muusikaga. Ta on kirjutanud libretod neljale muusikateosele.
- Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) - Maarja Kangro räägib ooperist "Süda" SIIN
- Tõnu Kõrvitsa ooperitele „Tuleaed” ja „Mu luiged, mu mõtted” (2006)
- Tõnis Kaumanni ooperile „Kaubamaja” (2005)
- Timo Steineri kantaadile „Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad” (2008)
ARTIKLID
Maarja Kangro on aktiivne ühiskondlikel teemadel sõnavõtja.
- Artikkel "Turutõrge, õiguslane ja teised värsked Eesti ebasõnad" - "Hetkel, kui ollakse häiritud kultuuriministri sõnavõttudest, muretsetakse raamatute käibemaksu ning raamatukogude ja paberraamatu saatuse pärast, räägin ma vahelduseks natuke ebasõnadest, kuigi jõuan nende kaudu paberraamatu juurde tagasi." Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Osa valitsusest ja ajakirjanikest ei taha demokraatiat" - Igatsus demokraatia lõpu järele paistab välja nii mõnegi ajakirjaniku ja valitsuseliikme pädevuse teemalisest retoorikast: luuakse pilt valitsejatest kui pädevatest ekspertidest, analüüsivõimelistest infovaldajatest, kes peavad toime tulema analüüsivõimetute, kisavate ja lippe lehvitavate alamatega. See oleks justkui masside mäss: õudne dēmos võtab sõna ega tea ise ka, mis alustel ta midagi nõuab või mil moel saaks tema nõudmisi realiseerida. Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Kas joonistamine võib olla revolutsiooniline?" - Milles siis seisneb selle näituse vaikne revolutsioonilisus? Eks ikka joonistamises kui meediumis või tehnikas eneses. Ma ei oska küll öelda, kas joonistamisoskus on tegelikult kunagi nii tõrjutuks või tagurlikuks muutunud, et teda võiks tajuda revolutsiooniliselt uudsena. Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Eestikeelne väärtkirjandus peaks vähem maksma" - Meil on palju häid tõlkijaid, kelle tõlkeloomingut tahaks osta kas või kollegiaalse toetuse märgiks. Aga majanduslikult on selline ost üsna mõttetu temp, kui ma ühe eesti keelde tõlgitud raamatu asemel saan kaks inglise- või saksakeelset.Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Meie poliitilised geenid" - Maailma meedias kerkib ikka aeg-ajalt esile teema, kuidas meie poliitilised eelistused on seotud ajukeemia ja geenidega. Erilise huviga on neuroteadused seda seost uurinud viimased kümmekond aastat. Põhiliselt uuritakse, kuidas meie geenid mõjutavad teatud ajuosade aktiivsust, ning püütakse leida seoseid ajuaktiivsuse ja liberaalsete või konservatiivsete hoiakute vahel. Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Kuidas kirjutada poliitilist luuletust?" - Prantsuse mõtlejat Jacques Rancière’i järgides võiks öelda, et esteetika ongi oma olemuselt poliitiline, hõlmates otsustamist selle üle, mida nähakse ja kuuldakse ning mis jääb kuulmata ja nägemata. Rohkem loe SIIT
- Artikkel "Kes ennast ise alandab, seda ülendatakse?" - "Sic transit ja gloria mundi... Teeb inimene inimesest hundi." Sellised sõnad kõlavad Andres Maimiku ja Rain Tolgi komöödia "Umbkotid" tunnuslaulus. Need sõnad ajavad mind siiani naerma, osalt ka seetõttu, et ma kujutan hästi ette, millise mõnuga laulu autorid neid kirjutasid. Milline rõõm võis olla kogu seda minoorset hala, kõiki neid äpardkujundeid, riime ja klišeesid kokku panna. Rohkem loe SIIT